fbpx
Logo

Lehte laaditakse, palun oodake...

search
ViralHelp

Sissepääsu QR -koodide juhtimise kohta

26.08.2021 jõustusid uued reeglid, mis kohustavad kohvikute, restoranide ja kaupluste omanikke kontrollima COVID -passe.
 
Mida see nende omanike ja külastajate endi jaoks tähendab?
 
Noh, ärge paanitsege.
 
Omanikud ei vastuta dokumendi ehtsuse või originaalsuse kontrollimise eest. Tema kui omaniku ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokument vastab nõutavatele dokumentidele või on nendega sarnane. Seega ei ole omanik kohustatud kontrollima, kas esitatud QR -kood on tõesti COVID -pass, PCR -testi tulemus või midagi muud.
 
Mis on järeldus?
 
Esiteks.
 
Restoranide omanikud, kes soovivad jätkata klientide teenindamist, peaksid kontrolli teostama ainult ametlikult: kui külastaja näitab QR -koodi, esitades selle nõudmisel sissepääsu juures, saab selline külastaja siseneda, kuna ta läbis kontrolli.
 
Teiseks.
 
Külastaja, kui esitatud kood pole kontrolli läbinud, võib alati öelda, et unustas, võttis vale, ajas segadusse ja teda ähvardav maksimum ei ole kohale lubamine.
 
nii et väited jääge rahulikuks, olge toimuva suhtes veidi küünilisemad ja plraee jääge terveks.
 

Millised on teie õigused kinnipidamisel 

Muidugi on parem, kui teid ei peeta kinni. Kuid kui see juhtub, tuleb arvestada järgmisega.

Politseivormis politseiametnik on kohustatud esitama ametitõendi,kuid üksnes teie nõudmisel (politsei ja piirivalveseaduse (PPVS) § 371 lg 5 kohaselt).

Kui olete viidud politseijaoskonda isiku tuvastamiseks peab politsei teid tagasi viima teie lähte- või elukohta. 

Haldusrikkumise puudumisel on politseil õigus teid kinni pidada kuni kolmeks tunniks alates kinnipidamise hetkest.

Mida teha, kui politsei tuleb juurde ja palub dokumentide esitamist

Soovitame tungivalt dokumente näidata. Teil ei õnnestu kohapeal tõestada, et dokumentide nõudmine võib olla ebaseaduslik. Niipea kui olete dokumendid esitanud, on teil õigus küsida, mis eesmärgil dokumentide esitamist nõuti.

Mida saab politsei teha, kui ta on teie isikut tuvastanud?

Kui politseil ei ole teie vastu kaebusi, peaks suhtlus politseiga sellega lõppema. Teile võidakse saata kutse ülekuulamiseks. Sellisel juhul kirjutage meie veebilehele. Töötame selliste juhtumitega ja koostame üldised juhised.

Mis juhtub, kui te ei esita enda dokumenti või ei ütle enda nime

Kui te ei esita politsei nõudmisel dokumenti, on politsei õigus toimetada teid jaoskonda isiku tuvastamiseks. Haldusrikkumiste puudumisel on politseil õigus teid kinni pidada kuni kolm tundi, seejuures on politsei kohustatud teid viima kas koju või tagasi kinnipidamiskohta.

Kui teie isik on tuvastatud, võib teid kinni pidada ainult haldusrikkumisega seoses

Kui teie isik on tuvastatud, siis kinnipidamine toimub ainult seoses haldusrikkumisega. Politseiametnik peab teid sellest teavitama. 

Salvestage kõik kaameraga!

Kui alustate suhtlemist politseiga, paluge teistel alustada heliga salvestamist politsei tegevuse jäädvustamiseks. Volituste kuritarvitamise tuvastamisel ja selle tõestamisel on teil õigus esitada kaebus.

Maksimaalne kinnipidamisaeg võib olla kuni 48 tundi, kuid ainult väga konkreetsetel juhtudel

  • proovisite jaoskonnast põgeneda;
  • teie isikut ei ole võimalik kindlaks teha;
  • olete jätkanud rikkumiste toimepanemist;
  • segate toimingute läbiviimist seoses mis tahes rikkumisega (see peab kajastuma kinnipidamise protokollis)

Võimalusel leppige kokku esindajaga

Heaks mõtteks on kindlustada endale eelnevalt esindaja, kui kardate kahtlustuse esitamist väärteos või kuriteos. Kui teid toimetatakse jaoskonda või juba enne seda, saate ja peate võtma ühendust esindajaga, seda ei saa teile politsei keelata.

Teie esindajaks ei pea olema advokaat, vaid ka igaüks, kellel on õigusteaduses omandatud kõrgharidus.

Esindajale on vajalik teha digitaalselt või paberil allkirjastatud volitus, mille võiksite juba eelnevalt koostada.

Politseijaoskonda saabumisel peab teie esindajal olema kaasas kõrgharidust tõendava diplomi koopia.

Kuidas käituda ülekuulamisel?

Ülekuulamine ei saa alata ilma teie esindaja kohalolekuta. Kui vajate ka tõlki, siis ka ilma vandetõlgita, kelle kättesaadavuse peab politsei tagama omal kulul.

Teie esindaja õigused

Kas politsei on kohustatud laskma teie esindajat bussi?

Ei

Kas nad on kohustatud teavitama teie esindatavat sellest, kuhu nad teda viivad?

Jah

Kas teil on õigus suhtlemiseks?

Jah. Politsei on kohustatud teie kinnipidamisel või muu menetlustoimingu tegemisel (näiteks jaoskonda viimine, ülekuulamine) tagama teile võimaluse kaitsjaga ühenduse võtmiseks. 

Kas ülekuulamine haldusasjas esindaja või advokaadi juuresolekuta on lubatud?

Ei

Kas Eesti kodanikul või lihtsalt elanikul on õigus tõlkele enda keelde?

Jah

Kas politseiametnikul on õigus politseibussis või jaoskonnas teostada kodaniku läbivaatus ja millisel alusel?

Jah, aga ainult mõnel juhul. Politsei või muu õiguskaitseorgan võib teid läbi vaadata, sealhulgas teie keha, rõivaid, rõivastes või kehal kantavaid asju, kuid ainult juhul, kui:

  1. on alust arvata, et teil on kaasas asi või aine, mille võib seaduse alusel anda hoiule, arestida või konfiskeerida;
  2. see on vajalik kõrgendatud ohu kindlakstegemiseks, kui asute riigiasutuste tegevuseks olulises hoones või selle vahetus läheduses,
  3. see on vajalik isiku tuvastamiseks;

Kuidas peaks läbivaatus/läbiotsimine toimuma? – põhjused, tunnistajad jne? 

Teid võib läbi vaadata teiega samast soost politseinik või meditsiinitöötaja samasoolise ametniku puudumisel. 

Millisel alusel saab teid pikemaks ajaks kinni pidada?

Kauemaks kui 48 tunniks ei saa, väärteoasja puhul peab kohus väljastama vahistamisotsuse 48-tunni jooksul, kuriteomenetluses on piir (vahi alla võtmine või lahkumise keeld) – see tähendab, et meeleavaldustega seoses sellist kinnipidamist ei saa toimuda.

Kui alaealine on kinnipeetud?

Kui kinnipeetud on alaealine või muu piiratud teovõimega isik, on õiguskaitseorgan kohustatud viivitamatult teavitama seaduslikku esindajat kinnipidamisest. Sellise isik peab keelduma igasugustest järgnevatest toimingutest, kui kaitsjat ei ole määratud.

Mis toimub politseis

-teie toimikus on vähemalt kaks dokumenti – protokolli. Üks seoses väärteo asjaga ja teine teie ülekuulamise protokoll. Esimest dokumenti koostab tavaliselt politseinik, kes teostas kinnipidamise, teise – uurija. Teid palutakse allkirjastada mõlemad dokumendid.

Kui te kavatsete tulevikus võimaliku trahvi vaidlustada (milles me teid hea meelega aitame), siis on mõttekas käituda ennatlikult.

On vaja:

  • öelda vähemalt, et te ei nõustu esitatud süüdistustega ja seadust rikkunud ei ole
  • märkida, et vahejuhtumil ei olnud ühtegi tunnistajat (või kui olid, siis märkida, kes nad on; seetõttu on parem enne vahistamist liikuda kahekesi ja teada eelnevalt üksteise andmeid ja nimesid).
  • märkida kõik politseiametnike poolt kinnipidamisel tehtud puudused, hooletus ja ebaviisakus, näiteks, et politseiametnik ei tutvustanud ennast, ei esitanud teie nõudmisel ametitõendit, kasutas jõudu, kuigi te ei osutanud vastupanu, teid vaadati läbi ebaseaduslikult, kohustati alusetult lahti riietuma jne.

Suurema meelerahu saavutamiseks võite sõna rikkumine ja rikkuja panna jutumärkidesse.

Ülekuulamisprotokollis on vaja märkida ka kõik juhtumi asjaolud, tunnistajad, kõik politseametnike toimepandud rikkumised, kõik sündmuste ahelat selgitavad faktid. 

Võtke aega protokolli allkirjastamiseks, kuni olete sellega oma keeles üksikasjalikult tutvunud. Mõelge, millised asjaolud vajavad märkimist, milliseid üksikasju võisite unustada.

Pärast mõttega lugemist allkirjastage ülekuulamisprotokoll ja küsige selle koopiat politsei templiga.

Mõned üldised soovitused

  • keegi pole kohustatud enda vastu ütlusi andma ja võib keelduda küsimustele vastamast, kuid siis on raskendatud võimaliku karistuse vaidlustamine kohtus
  • valige endale juba eelnevalt advokaat
  • vajadusel nõudke akrediteeritud tõlki. Ilma temata ei saa ülekuulamist alustada. 
  • käituge politseiga alati adekvaatselt, lugupidavalt, viisakalt ja kindlasti agressioonita – sest see on seadusega karistatav. 

Laske politseil teha enda tööd, läbi viia menetlust, mida ei saa peatada. Ülekuulamine jaoskonnas ei ole midagi hirmutavat. 

Vaevalt teid vahistatakse – pigem peetakse kinni ülekuulamiseks. See viiakse kiiresti läbi. 

Teie pöördumise kuupäev: 30.08.2021

Tööinspektsiooni nõustamisjuristid ei anna hinnangut situatsioonidest tulenevate asjaolude kohta ega lahenda poolte vahel tekkinud vaidlusi, vaid selgitavad töölepingu seadust ja selle alusel antud õigusakte.

Alljärgnevalt selgitame tööandja kohustusi ja õiguseid töökeskkonna ohutuks muutmise ja vaktsineerimise seoste vahel.

Töötajate vaktsineerimise kohustus selgub tööandja töökeskkonna riskianalüüsist, mille käigus tööandja määrab kindlaks töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.
Seega vaktsineerimise kohustusele peab eelnema tööandja poolt läbiviidud riskianalüüs, mida tööandja peab töötajatele tutvustama.

Vaktsineerimise võimaldamine on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks. Meetmed töökeskkonna riskide vähendamiseks saab määrata vaid sel moel, et enne kaardistatakse, mis on risk ja kui suur on selle realiseerumise tõenäosus. Seega peab tööandja koroonaviiruse leviku tõkestamiseks üle vaatama oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendama ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostama asjakohase tegevuskava. Tööandja saab nakatumisohu vähendamiseks näha ette ühe võimaliku meetmena töötjatele vaktsineerimise ehk see oleks näiteks 2021.a töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava üks osa.

Vaktsiini ei ole siiski ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks ning töötajatel on õigus vaktsineerimisest ka keelduda. Seega tuleb tööandjal mõelda ka teistele riskide maandamise meetmetele, näiteks:

  • täiendavate isikukaitsevahendite väljastamine;
  • töö ümberkorraldamine.

Kui riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (edaspidi määrus) § 6 lõike 2 punkti 7 kohaselt tuleb juhul, kui ohtu pole võimalik sama määruse §-s 5 nimetatud abinõudega kõrvaldada, töötajate terviseriski vähendama võimalikult madala tasemeni, tagada vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin.

Tööandja võib töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava alusel näha ette, et ta tagab võimaluse töötajate vaktsineerimiseks, kuid see ei tähenda seda, et töötaja peab sundkorras minema vaktsineerima. Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav.

Töötaja peab olema teadlik kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral. See tähendab, et pärast riskianalüüsi korraldamist või uuendamist ning uute meetmete kasutuselevõtmist tuleb nendest ka töötajaid teavitada. Kui töötajad ei tea, miks mingid meetmed on kasutusele võetud või miks tööandja on uued reeglid kehtestanud, siis tekitab see arusaamatusi. Seega on oluline tööandjapoolne selgitamine, miks on vaktsineerimine oluline ning mis on järgnevad tegevused, kui töötaja ei soovi vaktsineerimist.

Oluline on, et töötaja teaks, millised on tema vaktsineerimisest keeldumise tagajärjed, st kas tööandja peab tema tööd ümber korraldama, andma täiendavaid isiklikke või üldisi kaitsevahendeid (nt maskid, visiirid, desinfitseerimisvahendid, distantsid jne) VÕI võtma riski. Mõnel juhul lõpetatakse tema tööleping, kui tööandja ei suuda tööd ümber korraldada või võtta muid meetmeid riskide tõhusaks vähendamiseks ja kui nakkusoht on suur, ohustades teisi tööandja töötajaid või kliente.

Kui töötaja vaktsineerimisest loobub ning ka muud võimalused riskide vähendamiseks ei ole tööandja hinnangul piisavad või töötaja ei saa isikukaitsevahendit kanda, tuleb töötajale selgitada tagajärge, teda eelnevalt hoiatada (soovitavalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) ja muude lahenduste puudumisel öelda tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõike 1 punkti 2 alusel.

Tööandja peab vaidluse korral suutma tõendada, miks muud meetmed (maskid, distantsi hoidmine jne) ei ole piisavad.

Täiendavalt saab bioloogilise ohuteguri kohta lugeda Tööelu portaalist: Tööelu – portaal

Kui tööandjal on põhjus töötajaga töölepingu ülesütlemiseks, siis TLS § 95 lg 1 kohaselt saab töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kirjalikku taasesitamist võimaldavaks vormiks võib olla näiteks e-kiri, sms, paberil jm. Erakorralist ülesütlemist peab põhjendama (TLS § 95 lg 2).
Töölepingu ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega. See tähendab seda, et kui tööandja teeb töötajale ülesütlemisavalduse ja töötaja saab selle kätte, siis on tegemist kehtiva avaldusega ning tööleping lõpeb avalduses märgitud kuupäeval ja alusel. Avalduse kehtima hakkamiseks ei ole tarvis töötaja nõusolekut ega allkirja, oluline on, et töötaja on ülesütlemisavalduse kätte saanud.

Kui tööandja ütles töölepingu üles ning töötaja leiab, et tööandja lõpetas temaga töölepingu ebaseaduslikult, st tööandjal puudus alus töölepingu ülesütlemiseks, on töötajal võimalus ülesütlemine vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest arvates töövaidlusorganis (töövaidluskomisjonis või kohtus).

Töölepingu lõppemise kohta saab täiendavalt lugeda Tööelu portaalist:

Pöörame Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.



Rahu ja jõudu kõikidele!

etET